Lugemispäeviku ülesanne 1: Kuidas teha head õppevideot?

Esimeseks lugemiseks valisin artikli: 

Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How video production affects student engagement: an empirical study of MOOC videos. L@S ’14: Proceedings of the First ACM Conference on Learning @ Scale Conference (lk 41–50). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/2556325.2566239

Loengus jäi mulle kõrva artikkel õppevideost. Kuna see on nii aktuaalne teema ja ma olen ise juba enne kevadist distantsõpet videoid teinud, siis tahtsin just õppevideote artikli esimesena luubi alla võtta.

Guo et al. (2014) artiklist tulid minu jaoks välja väga huvitavad tulemused ja soovitused, mis videote vaatamise andmetest välja tulid. Antud artiklis analüüsiti 6,9 miljonit videovaatamise sessiooni edX MOOC platvormil. Video kaasahaaravust mõõdeti peamiselt sellega, kui kaua õpilased videot vaatasid ja kas nad tegid pärast video ka ülesandeid. Samuti tehti intervjuud kuue töötajaga, mis toetasid eelnevaid tulemusi.

Järgnevalt keskenduksingi artiklis väljatoodud tulemustele ja antud soovitustele, mis oli selle artikli kindlasti kõige olulisem osa.

Tulemused:

Saadud tulemusKommentaar
Lühemad videod meeldivad vaatajatele enam.Olen sellega täiesti nõus. Ka ise vaatan tihti lühemaid videoid, et saada informatsioon kiiremini kätte. 
Kui videos on nii slaidid kui ka juhendaja ekraanil, meeldib see inimestele rohkem. Ainult slaidide näitamine ei ole nii kaasahaarav.Usun, et juhendaja nägemine videos on see, mis tekitab vaatajas parem tunde ja samuti kontakti juhendajaga. Kooli kontekstis tahavad õpilased kindlasti õpetajat näha, sest kahjuks on kontaktõpet olnud väga vähe.
Personaalne lähenemine võib olla parem, kui ülitäpsed stuudiosalvestused.Kindlasti ei ole meeletult üleplaneeritud video see, millega inimesed suhestuksid. Vabam ja veidike familiaarsem õhkkond on tihti tõesi parem.
Khan Academy stiilis õppevideod on huvitavamad, kui lihsalt slaidiesitlused.Tõesti nõus. Kui vähegi võimalik, tuleks slaidedest välja tulla ja enam teha jooniseid või praktilisi ülesandeid läbi.
Ka väga kvaliteetsed videod, mis on eelnevalt salvestatud klassiruumis ja MOOC’I jaoks tükeldatud ei ole nii köitvad.Kindlasti selle punkti puhul oleneb ka sellest, kas on eelnevad soovitused võetud kasutusele. Samas võib õpilastele klassiruum jätta tõesti liiga akadeemilise mulje. Samas tahaks ma näha kordustulemusi, sest põhikooli õpilased ei jõua ära oodata, et kooli tagasi saada. Kui klassiruumis teen videotundi, siis on elevus alati väga suur ja kõik tahavad, et neile ka klassi näitaksin. 
Videod, kus juhendaja räägib piisavalt kiiresti ja entusiastlikult, köidavad enam kuulaja tähelepanu.Olen sellega väga nõus. Kahjuks on nii, et ma ise räägin videotes alati väga rahulikult ja pean endale pidevalt meelde tuletama, et kiiremini ja lõbusamalt.
Õpilased on erinevalt kaasatud loenguvideotesse ja õppevideotesseJällegi kindlasti see nii on. On suur erinevus, kas vaadata loengut ja kuulata või võib-olla samal ajal on hoopis praktiline video, kus saab ka kaasa teha.

Soovitused:

SoovitusedKommentaar
Väga oluline on video planeerimise osa, kus peaks video jagama väiksemateks tükkideks, mis kestaks maksimum 6 minutit.Arvan, et videot on väga oluline planeerida ka juba sellepärast, et ei peaks videot uuesti ja uuesti salvestama.
Juhendaja pea peaks olemas videos nähtav koos slaidide vms. Videojärgne töötlus on oluline.Sama punkti on kommenteeritud ka juba üleval.
Video võib olla filmitud ka mitteametlikus keskkonnas. Ei ole vaja meeletult profesionaalset stuudiot.Natuke oli sellest juttu ka üleval, aga mainiks ära, et mitteformaalsel ja mitteformaalsel on ka vahe sees. Kindlasti ei tohiks taustaks olla liiga kirju tuba, kus on kõik laiali ja infot liiga palju.
Videotes võiks olla liikumist. Ehk vahepeal on juhendaja üksi ekraanil, vahel koos slaididega, teinekord juhendaja hoopis teeb jooniseid ekraanile. Sama punkti on kommenteeritud ka juba üleval.
Kui juhendaja soovib ikkagist klassiruumis loengu salvestamist, tuleks siiski silmas pisada MOOC-stiilis vormingut.Kindlasti tuleks silmas pidada ka teisi antud soovitusi.
Kui juhendaja on entusiastlik ja räägib piisavalt kiiresti, siis tekitab see õpilastes enam huvi.Sama punkti on kommenteeritud ka juba üleval.
Loenguid vaadatakse enamasti korra; õpetuste jaoks võiks olla vaatajal mugav liikuda tagasi või leida üles õiget kohta.Loenguid vaadatakse tihti üle, kui on vaja kindla teema kohta uuesti uurida. Õppevideoid jällegi vaadatakse uuesti, et kas või koos harjutus läbi teha.

Kindlasti on selles artiklis soovitused ja mõtted, mida iga haridustehnolood saab edasi anda enda õpetajatele. Ise kujutan ette, et selle kohta saaks teha ühe koolituse või vähemalt võtta osa koosolekust, kus sellest rääkida. 

Õpetajad hakkavad järjest enam õppevideoid tegema, mis on suurepärane, sellepärast on oluline ka teha neile koolitusi, mitte ainult videosalvestuse programmide kohta, vaid ka selle kohta, millise siis on üks hea õppevideo. 

Kindlasti hakkab varsti ilmuma põnevaid artikleid selle kohta, milline peaks üks hea videotund olema. Samas on Eesti õpetajatel juba praegu palju haridustehnoloogide poolt tehtud videoid, mis annavad soovitusi, kuidas videotund teha põnevamaks, liikuvamaks jne. 

Leave a comment

Design a site like this with WordPress.com
Get started